Ludzīmā küläq: Retk läbi Lutsimaa
Ludzīmā küläq: Retk läbi Lutsimaa
1893. aastal rändas eesti teadlane Oskar Kallas läbi lutside asualade ja jäädvustas aasta hiljem ilmunud raamatu ”Lutsi maarahvas” jaoks 53 Ludza piirkonna küla asukate eesti keelt. Olen 2013. ja 2014. aastal Kallase käidud külasid taaskülastanud ja nüüdseks jõudnud käia umbes neljakümnes neist. Enamus neist on ikka veel asustatud, paljudes on elanikke, kes veel mäletavad enda või naabrite eesti (lutsi) juuri, samas on ka külasid, mille elanikud oma eesti päritolu enam ei mäleta. Siiski viitavad mõningate nendegi inimeste perekonnanimed sellele, et nad võivad siiski olla nende lutsi perede järeltulijad, kes varasemate uurijate jaoks aastakümneid tagasi tuttavad olid. Mõned külad on ühel või teisel põhjusel kaardilt täiesti kadunud. Selline on näiteks Ščastļivi (lutsipäraselt Tati külǟ), mille puhul on tegu üsna drastilise pöördega, kuna enne Teist maailmasõda oli see üks olulisematest lutsi küladest Nirza piirkonnas (läti pagasts), kuid nüüd on küla täiesti hüljatud ja sinna pääseb ligi ainult jalgsi.
Mõned allpool märgitud paikadest kaardil ei ole ise lutside külad, kuid on lutside ja nende ajaloo mõistes olulised paigad. Ludza on linn, mis asub nende asuala keskel ja selle linna järgi on nad ka nime saanud. Raipole katoliku kirik on oluline olnud Pilda piirkonna elanikele, nii lutsidele kui ka muudele, ja Latvīšu Stiglova katoliku kirik on oluline olnud Mērdzene ala lutsidele ja mitte-lutsidele.
Ehkki neid külasid on liiga palju, et neid kõiki siin hõlpsalt kuvada, siis ehk tekib tulevikus selleks parem võimalus. Praegu aga soovisin esitada esindusliku valimi pilte nendest lutsi küladest, mida Oskar Kallas 19. sajandi lõpul nägi ja mida minagi nüüd näinud olen nii, nagu nad 21. sajandi teisel kümnel on.
Olen iga pildi puhul ära märkinud küla nime, kus see tehtud on ning siis sulgudesse lisanud üldisema piirkonna, kuhu ma selle küla liigitan (Pilda, Nirza, Mērdzene). Läti administratiivne jaotus on viimase 75 aasta jooksul drastiliselt muutunud ja seega pidasin lihtsamaks ja selgemaks jagada külad nende kolme piirkonna vahel. Pilda ala jääb laias laastus Ludzast lõunasse, Nirza itta ja Mērdzene põhja. Teiste aladega võrreldes jääb Mērdzene Ludza linnast kõige kaugemale.
Oskar Kallase jälgedes
Kõik kuvatud piltide autoriõigused kuuluvad Uldis Balodisele. Juhul kui te soovite neid pilte kuskil kasutada, siis palun enne minuga loa saamiseks ühendust võtta. Piltide kasutamine autori loata ei ole lubatud.
Allolev kaart kujutab galeriis piltidel nähtavate külade asukohti. Lillaga märgitud külad kuuluvad Pilda alasse, sinised Nirza ja oranžid Mērdzene alasse. Teised olulisemad linnad ja külad on märgitud mustaga. Mustad piirjooned kujutavad praeguse aja vojevoodkondi (läti k. novads). Hallid piirjooned kujutavad endisi piirkondi (läti k. pagasts), mis 2009. aastal kaotati, kuid millele ikka veel viidatakse ja mida ka veel kaartidel näha võib. Täpsuse huvides tuleb mainida, et ka enne Teist maailmasõda oli Läti pagasts-i nimelisteks piirkondadeks jaotatud, kuid nende piirid ei ühti nende piirkondadega, mis aastatel 1990 kuni 2009 olemas olid. Et näha kaarti, mis näitab, kus see ala Läti kaardil asub, vajuta siia.
Asukoht Latgales