Taustateadmisi Lutsi murrakust

Lutsi murrak või lutside eesti keel on lõunaeesti keele murrak. Lõunaeesti keel, mida kutsutakse ka võro-seto keeleks, on läänemeresoome keel. Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte allharu, mis omakorda moodustavad ühe haru uurali keelkonnast. Lõunaeesti keele põline asuala on Kagu-Eestis, eriti aktiivselt räägitakse seda Võrumaal ning ka teisel pool praegust Eesti-Vene piiri asuval Petserimaal (vene k. Печорский район), mis oli enne Teist maailmasõda veel Eesti osa.

Lutsi on üks kolmest piirkonnast, mida nimetatakse (lõuna)eesti keelesaarteks ehk aladeks, mis asuvad väljaspool Eestit ja kus kunagi lõunaeesti keelt räägiti. Lutsi on eestipärane nimetus Kagu-Lätis asuvale Ludza linnale, millest põhja, lõuna ja ida poole jäävatel aladel kunagi Lutsi murrakut räägiti. Teised kaks (lõuna)eesti keelesaart on Leivu ja Kraasna. Leivu murrakut räägiti Kirde-Lätis Alūksne lähedal Ilzene ja Lejasciemsi linnades. Kraasna murrakut räägiti hulgas külades, mis asuvad praegusest Läti piirist umbes 30 kilomeetri kaugusele jääva Vene linna Krasnogorodski lähedal. Igas piirkonnas räägiti lõunaeesti keele murrakut, mis erines teiste keelesaarte keelest ja ka Eestis kõneldavast lõunaeesti keelest.

Lutsi murrak sarnaneb kõige enam lõunaeesti keele Setu murrakutele. Lõunaeesti keele lähimad sugulaskeeled on liivi ja eesti. Lutsi murrakut kõneldi umbes viiekümnes väikses külas, mis asusid Teise maailmasõja eelsetes Mērdzene (endise nimega Mihalova), Pilda, Nirza, ja Brigi (endise nimega Janovole) piirkondades (läti k. pagasts). Lutside arvukus vähenes terve 20. sajandi vältel. Eesti teadlane Oskar Kallas oli esimene, kes lutsisid ja Lutsi kogukonda Lätis dokumenteeris. Tema hinnangul oli 1894. aastal Lutsi murraku kõnelejaid umbes 800. Keeleteadlaste Heikki Ojansuu ja Villem Grünthali hinnangul kõneles 20. sajandi alguses Lutsi murrakut umbes 200 inimest. Teadlane Paulopriit Voolaine arvates võis 1925. aastal Lutsi murraku kõnelejaid olla ligikaudu 120, samas kui keeleteadlane August Sang märkis 1936. aastal, et Lutsi murrakut kõneleb emakeelena ehk 30-40 inimest. Viimane Lutsi murraku kõneleja Nikolājs Nikonovs suri 2006. aastal. Praegusel ajal on üksikutel Lutsi kogukonna liikmetel veel mõningad põhilised teadmised oma esivanemate keelest, kuid ühtki soravat keeleoskajat enam pole.

Kuna viimased aktiivsed Lutsi murraku kasutajad, sealhulgas viimane teadaolev kõneleja Nikolājs Nikonovs, olid pärit Pilda lähedalt Lielie Tjapši külast ning ka suurem osa üleskirjutustest pärineb Lielie Tjapši kõnelejatelt, käib igasugune siin mainitud keelealane info, kui just teisiti pole märgitud, just Pilda lähedal asuvate Lielie Tjapši ja Škirpāni külades kasutatud kõnepruugi kohta.

Tere! Sellelt lehelt saad lugeda üht-teist Lutsi murraku häälikutest ja vormimoodustusest ning selgeks õppida ka mõned Lutsi murrakus fraasid.

Alusta esimese osaga, mis kirjeldab seda, kuidas Lutsi murrakut üles kirjutada. Koostasin Lutsi murraku kirjaviisi läti ja latgali keelte ortograafiat järgides, kuna praegused Lutsi kogukonna järeltulijad räägivad tänapäeval just neid keeli. Kui sa läti või latgali keelt tunned, siis peaks selliselt üles kirjutatud Lutsi murrak sulle juba kirjaviisi järgi hääldatav olema. Siiski on paar läti ja latgali keelest erinevat lisahäälikut ja ortograafilist põhimõtet, mille tõttu on mõistlik korra see osa läbi vaadata.

Ortograafia ja hääldamine

Nimisõnad ja tegusõnad ning sissejuhatus nende vormimoodustusesse

Temaatiline sõnaloend

Kuula lutsi murraku helinäidet